Kes on käsitöö ettevõtte tegelik kasusaaja?

21.10.2018
Kes on käsitöö ettevõtte tegelik kasusaaja?

Mulle tundub vahest, et õmblusmasin ja arvuti/mobla võistlevad minu aja pärast. Mõni päev üldse õmblusmasina taha ei jõua, sest e-poed, sotsiaalmeedia ja igasugune paberimajandus võtavad päeva napsti ära ja õmblema üldse ei jõuagi.
Üks tore näide, millise bürokraatiaga tuleb ettevõtjal tegeleda: nüüd kus mu ettevõte hakkab saama juba 5 aastaseks, potsatas mu postkasti selline tore kiri: "Tegeliku kasusaaja andmete esitamine". Kiri ise oli terve kilomeeter pikk ja sisaldab pikka selgitust sellest, miks ja kuidas ma pean esitama andmed selle kohta, kes minu ettevõtmisest tegelikult (!!!) kasu saab....

Paneb kohe kukalt kratsima. Esimene kasusaaja on muidugi minu auto, sest kodu ja linna vahet sõitmine on suht kulukas, olgu siis materjale ostma, pakke postitama, raamatupidaja juures käia, iga pisemgi sõit kokku poolsada kilomeetrit.

No kes siis veel minu tööst kasu saab? Kindlasti kangariiul, see aina kosub ja kasvab ohjeldamatult! Ning valmistoodete tuba... Mul on tõesti terve tuba kõigi nende armsate tööde jaoks (minu jaoks on nad kõik nii armsad!!!), mida päevast päeva varavalgest hilisõhtuni muudkui õmblen ja õmblen. Müümisega on teadagi nii nagu ühel käsitöölisel ikka. Me pole keegi mingid super-turustajad.

Kasusaajad... naljanumber!

Minu isiklik kasu seisneb töörõõmus ja loomingulises õnnes! Mikroettevõte ühe juhatuse liikmega ja mitte ühegi palgasaajaga, no kes see siis ikkagi kasu saab? Kõik need andmed on ju ametlikult saadaval! Aga ei, ikka täida mingeid ankeete ja tõesta, et ei tegele rahapesuga. Käsitööline ja rahapesu!!! Teate, ma luksun praegu kontrollimatult!
Loominguline rõõm, loominguline rõõm, mis muud. Ei loe laupäevad ega pühapäevad kui uus idee või põnev lapimuster pähe kargab.