Triiksärkidest lapitekid ja nüüd ka padjakatted.

29.01.2015
Triiksärkidest lapitekid ja nüüd ka padjakatted.

Samal ajal kui mul on tunne (nagu iga suurema tellimuse puhul), et ei saagi seda tööd kunagi valmis, naudin ma selle tegemist kogu hingest. Nüüd, mil tekkide mustrid on valmis, kahel tekil ka vatiinid/voodrid külge tepitud, olen ametis padjakatete õmblemisega. Õmbleks kaks kangast kokku, nööbid peale ja kogu lugu. No ei saa ju nii, see on küll kiire kuid täiesti mõttetu.

Loomulikult tuleb patjadele peale sama muster, mis tekkidel. Et padjakate õigesse mõõtu saada, tuleb mustrit täiendada x arv raamidega, mustriga toon-toonis kangaga.

Värvide sobitamine on minu jaoks lapitöö üks kõige olulisemaid ja aeganõudvamaid protsesse. Kui ikka õiget tooni kangast ei ole, siis muster jääbki ootama, kuniks ma kangapoode ja ladusid revideerin.
Ühesõnaga, padjakatte muster on valmis ja mõõdus. Nüüd vatiin ja vooder teppida ning nuputada mingi põnev vooder alumisele poolele. Põnev on see, kus on kõikvõimalikud detailid. Mulle nii meeldivad igasugused väikesed üllatused juurde nikerdada.

Liblikad Kirke tekil on tüdruku enda soov. Otsustasin sinna lisada ka mõned rosetid punasest siidipluusist, mida teki mustris kasutada ei raatsinud. Mujal maailmas nimetatakse neid kangast lillekesi yo-yo'deks.

Mulle meeldivad sellised pisikesed lillekesed väga. Kuhu vähegi sobib, topin aga peale. Ostsin sellepärast ka sirkel-lõikuri, et oleks parem rattakesi välja lõigata. Õhtul teleka taga nokitsen siis lillekesi kokku õmmelda.

Padjakatted tulevad tagant lipp-lipi peal, lapp-lapi peal. Kuid korraliku pesuõmblusega, st kahelt poolt viimistletud. Kombineerisin kinniseks pluuside kinnise liistud, mida esimese hooga kohe mustri jaoks ribadeks ei lõiganud. Mõnel pluusil õnnestus säilitada isegi terve hõlm ning nüüd kaunistavad kinnisega taskud koos lõbusa nööbireaga patjade tagakülgi.